Juba mõned aastad on trükivärvide värvimõõtmise võimalused muutunud lihtsamaks ja odavamaks. Seetõttu arvatakse sageli, et trükivärvide mõõtmine on lihtne, odav ja eelkõige väga täpne. Ja seda isegi erinevate kaubamärkide ja mõõteseadmete põlvkondade puhul. Kas see vastab tõele?
Kui vaadata mõningaid uuringuid, siis ei pruugi see nii olla. Näiteks IFRA nõuab, et BCRA keraamiliste plaatide mõõtmisel peaksid värvierinevused erinevate mõõteseadmete vahel olema piiratud alla Delta-E 0,3 peaks olema. Tegelikkuses nägid asjad siiski teisiti välja. Nussbaum'i uuringus oli 9-st mõõtmisest 8 puhul Delta-E suurem kui 2,0; Wyble & Rich'i uuringus olid kõrvalekalded Delta-E 0,76 ja 1,68 vahel. Kuid miks on kõrvalekalded nii suured?
Ühest küljest erinevad mõõtevahendid selle poolest, kuidas nad valgustavad mõõdetavaid pindu. See on oluline kahes mõttes: ühelt poolt võivad mõõtmised sõltuvalt materjalist väga erineda, kui näiteks valgus kiirgab mõõtepinnale ainult ühest valgusallikast ja seda mõõdetakse. Kui näiteks mõõteseadmel on ainult üks lamp, mis paistab 45-kraadise nurga all mõõtepinnale ja selle peegeldust mõõdetakse, siis võib mõõtmine erineda kuni Delta-E 3,0 võrra, kui mõõtevahendit ainult ümber oma telje pöörata. Kui vasakukäeline ja paremakäeline inimene mõõdavad samu plaate sama mõõteseadmega, siis võib mõõtmine olla täiesti erinev lihtsalt seetõttu, et mõõteseadet hoitakse erinevalt ja plaatide valgustuse nurk on erinev.
Lahendus sellele: Mitu valgusallikat jaotatakse mõõteseadmes või parimal juhul kiiratakse valgustus otse 45-kraadise nurga all ringis, et vähendada selliseid mõjusid.
Valgustusained
Kuid ka valgustuse viis mängib rolli. Varem kasutati valgustamiseks valdavalt volframlampe, mis on küll hea Spekter aussendeten, deren Spektrum sich aber insbesondere im UV-Bereich über die Lebenszeit der Lampe stark veränderte und daher zu Fehlmessungen führen konnte. Und zudem ist noch das Problem vorhanden, daß ein frischer Druck aus der Druckmaschine mit noch nassen Farben einen deutlich höheren Glamour- und Reflexionsfaktor hat, also derselbe Druck, wenn er eine Wocher später beim Kunden angeliefert wird. Diese Glanzunterschiede wurden bislang über Polfilter möglichst eliminiert.
Kuna uus D50 Valgustusstandard ISO 13655:2009 valgustust D50 neontorudega, kuid need ei sobi tegelikult käepäraseks mõõteseadmeteks. Seetõttu on erinevad valgustustingimused definiseeritud: M0, M1, M2 ja M3.
M0 on traditsiooniline volframvalgustus nagu näiteks I1 Pro või DTP 41 või DTP 70 ilma UV-filtrita ja ilma polarisatsioonifiltrita.
M2 kirjeldab sama, kuid UV-Cut filtriga, nagu seda kasutatakse näiteks I1 Pro UV-Cut'is. UV-filtri eelised: harmoonilised tulemused isegi optilise helendajaga paberitel. Puudused: tüüpilised tootmispaberid sisaldavad tänapäeval mõnikord palju optilised helendajadmis muudavad paberi valgemaks, absorbeerides UV-valgust ja peegeldades seda sinise valgusena. Seega võivad paberid näida UV-kiirguse all täiesti identsed, kuid päevavalguses või D50-valguses väga erinevad. Praktikas ei vaadelda trükitud tooteid peaaegu kunagi UV-kiirguse all.
M3-meetritel on nii UV-filter kui ka polarisatsioonifilter.
M1: Der M1 Modus wird erreicht, indem eine D50 Lichtquelle gemäß den Spezifikationen von ISO 3664:2009 verwendet wird. Da die in Messgeräten verwendeten LEDs aber noch nicht in der Lage sind, das Spektrum von D50 umfassend wiederzugeben, und Neonröhren einfach zu groß sind, behelfen sich manche Messgerätehersteller mit einem Trick: Sie senden auf der einen Seite D50 Licht ohne UV-Anteile aus, um eine möglichst harmonische Messung zu erreichen. Und zum anderen senden sie möglichst nur UV-Licht aus, um den Effekt der optischen Aufheller zu messen. Da derzeit keine LED in der Lage ist, sauberes UV-Licht auszusenden, sondern das Papier durch Nebenlicht immer noch erhellt wird und so das Ergebnis verfälscht würde, arbeiten manche mit einem Trick: Sie messen in hohem Tempo quasi flackernd permanent UV-Cut und die schlechte UV-Variante, und berechnen daraus ein Ergebnis das einer Beleuchtung mit D50 Licht entsprechen würde.
Kokkuvõte: Erinevate mõõtevahenditega tehtavad mõõtmised on praegu veel väga ebausaldusväärsed ja ei vasta nõutavatele väikestele tolerantsidele, sest raskusi tekitavad läige, UV-komponendid ning valgusvahendite spektraalsed puudused ja degeneratsioon. Siiski on olemas paljutõotavad lähenemisviisid, mis võimaldavad neid raskusi kompenseerida või isegi kõrvaldada tulevaste mõõtevahendite põlvkondade puhul.
Rohkem artikleid sel teemal:
Tõend on palju tumedam kui minu monitoril olev pilt. Miks?
Kliendid on sageli rahutud, kui nad näevad Proof in den Händen halten. „Der Proof des BIldes ist viel dunkler, als das Bild auf meinem Monitor aussieht. Warum ist das so? Und was tue ich jetzt?“ Für eine Abweichung zwischen Proof und z.B. der Monitordarstellung gibt es viele mögliche Gründe: Der Monitor ist nicht kalibriert Nur kalibrierte Monitore können auch Farbe akkurat darstellen. Wenn ich einen billigen Monitor kaufe und an meinen Computer anschließe, kann ich definitiv keine reelle Farbe sehen. Als Faustregel gilt: Nur ein hardwarekalibrierter Monitor hat eine ChanceLoe edasi
Kõik D50 ei ole ühesugused: standardvalgus ja ISO3664:2009
Alates 2009. aastast on trükikojad ja proofingteenuste pakkujad üha enam kokku puutunud uue D50 valgustuse standardiga: ISO 3664:2009. See standard määrab kindlaks, kuidas uus D50 Tavaline valgus näeb välja, all Tõendid und Druckerzeugnisse aufeinander abgestimmt werden. Und eine Neuerung springt bei der Abmusterung direkt ins Auge: Im neuen Normlicht sind UV-Anteile enthalten, die die optischen Aufheller ansprechen, die in den Offset-Papieren häufig verwendet werden. Das Ergebnis: Im Drucksaal liegt neben einem bläulich-weiß glimmenden Druckbogen ein gelblich-fahler Proof. Woran liegt das? Die Norm kam recht überraschen und wurde innerhalb der Branche nur schlechtLoe edasi
Standardvalgus ja metamerismiefekt
Tõend on ainult nii hea kui valgustus, milles seda vaadeldakse. Lihtsalt akna juurde minek või valguse sisselülitamine õhtuhämaruses on kasutu: akna juures, detsembrist juulini, hommikul kell 8 ja õhtul kell 8, pilvisel ja päikeselisel ajal on valgustuses tohutu erinevus, mis muudab igasuguse värvuse hindamise võimatuks. Ja igaüks, kes valgust sisse lülitab, lülitab tavaliselt sisse 2700 pirniga lambid Kelvin ein – oder noch schlimmer: eine Energiesparbirne, die irgendwie in irgendwelchen Spektren leuchtet … eine Katastrophe! Im DruckLoe edasi
1 mõte teemal "Wie genau kann Druckfarbe denn gemessen werden?"